No mis me siin ikka teinud oleme. Ärkamine suhtkoht vara vanast harjumusest. Hommikusöök, kerge võimlemine ja venitused, siiis linnapeale jalutama kuna ilm on soe aga pilves. Ühesõnaga oleme siin perset laiaks istunud viimased päevad. Marion ja Erkki tegelevad kauba koju saatmisega mida kogu aeg edasi lükatakse ilmselgetel põhjustel. Õhtuti joome mõne tassi teed ja arutame akadeemilisi teemasid akadeemilise seltskonnaga.
Üldiselt on nüüd nii, et homme läheb lennuk edasi Kamchatkale ja meis jäävad maha Marion ja Erki kuna tolliformaalsused on siinmail ikka nii keerulised, et niisama kaupa teele ei saa. Loomulikult leiti üles ka apsakas ühe tsikli sissetollimisel kus oli väljatollimise kuupäev vale ja sellega hakati ka leidma võmalusi asjade kulgude edasi lükkamiseks. Ülejäänud aga lennukipeale ja minema lootes veel viimasele õlekõrrele Kamchatkale, et näha seda unistatud loodusest, karudest ja kaladest.
Looduslikud kontrastid
Nii me siis toitusime
Misha tuli kaema kes tema kala püüab
Kapten Oleg eputab Tarvi püütud lõhega
Pilt nagu kalatarvete müügi kataloogist
Mõni mees püüab kala paljaste kätega!
No küll on raske meie elu, hommikune vannitamine
Seda kohta sa kaardipealt ei leia
Meie tubli 66 kes tõi meid siia pärapõrgusse. Olgu öeldud et see kant oli paksult Boggeri jälgi täis ehk siis täielik offroad paradiis ja ütleme nii, et ainult spetsiaalmaasturitele.
Midagi nii võimsaid vaateid ei ole mina oma lühikeses elu jooksul veel kogenud.
Ligi 5 km ja 500m tõusu hiljem juba auravate geisrite juures
Ei olegi päris kindel kas see Kamchatka päris maa on või oleme hoopis kuupeale sattunud.
Kui Te ainult teaksite kui raske elu meil on! Katsuge ise 45c termaalvee basseinis liguneda!!!
Petropavlovsk-Kamchatskii
Kena bensujaama vaade!
