Selle kivikese nimel me seda kõike tegime
Metsikud oravad
Lihtsalt tundus ilus vaade olevat
Meeletult põnev kurvidega teelõik motoristidele
Marion pani meile laagrisse sildi ülesse :(((
Monday, August 9, 2010
Pilte kah
Kand ja varvas, kand ja varvas.....
Selle kivikese nimel me seda kõike tegime
Metsikud oravad
Lihtsalt tundus ilus vaade olevat
Meeletult põnev kurvidega teelõik motoristidele
Marion pani meile laagrisse sildi ülesse :(((
Selle kivikese nimel me seda kõike tegimeMetsikud oravadLihtsalt tundus ilus vaade olevat
Meeletult põnev kurvidega teelõik motoristidele
Marion pani meile laagrisse sildi ülesse :(((
Sajaanid
06.08.2010
Kuna tuleb jälle pikk päev ülesõiduks mägedes siis peksti juba koos kukega üles. Samuti oli meil plaanitud pannkoogid hommikusöögiks siis pidi köögi varakult käima panema. Kuna ei ole kunagi elus teinud pannkooke siis sai küsitud kõigi käest, kui palju mida taina sisse panna. Keegi polnud kuulnudki kuidas seda teha. SELGE, tegime Tõnuga mingisuguse käki kokku ja AH SAJUUDAS kus siis tuli targutajad välja – räägiti kõik mida me valesti oleme teinud! Hea, et pesapallikurikas piisavalt kaugel oli. Aga polnud asi nii hull midagi kausid söödi läikima ja küla koer PAUKA sai ka oma osa.
Liigume siis hetkel lõuna suunas Sajaanidele. Sõitsime läbi Abakan’i linnast kus nägime paari tunni jooksul mitmeid pulmi. Krt, peab vist riigist ruttu minema tõmabama, äkki hakkab veel külge!
07.08.2010
Ööbisime ERGAKI turismibaasis mis on selle kandi suurim mäesuusa ja murdmaa kuurort.. Siin tuleb lumi maha juba augusti lõpus ja püsib kuni mai kuuni. Suviti on koht tuntud kui matkajate keskus. Seda enam, et siin on rippuv kivi ja kivi linn (Kamenõi Gorodok). Esimest käisime ka vaatamas mis tähendas 30km mägimatka. Arvestades, et ei ole viimased paar kuud lille ka liigutanud vaid autoistmel perset laiaks istunud siis sai see päris popp 10 tundi. Vahepeal sai päris mitu korda mõeldud, et miks ma siia tulin…
Aga loodus väga ilus, nagu sveitsi mägedes ainult, et kuna see on populaarne koht siis tekib ka prügi sinna ja nagu ikka siinmail kombeks siis seda ära ei koristata ega viida. Telk laagri kohad muudkui laienevad, võetakse puid maha jne,jne. Ilmselt 5 aasta pärast see koht pole enam sama. Samuti ehitatakse talvesportlastele uut baasi. Ilmselt on antud “prikas” ülevalt, et Shotsi mängudel peavad ainult head tulemused olema.
Väsinuna, õnnelikena ja tohhutult näljastena baaslaagrisse tagasi jõudes saime teada, meie majutus koha kohvikus toimuvad täna pulmad. Millal avaneb veel võimalus osaleda kõige ehedamas VENE pulmas. Etskae! Kuna kohvik oli ka avatud teistele külastajatele siis saime väga lihtsalt kontvõõraks seal olla. Traditsioonilised tseremooniad, toostid, tantsud, esinejad nagu ikka, Kui eesti pulmas istuvad vanemad pruutpaari lauas siis siin oli peigmehe parim sober ja samuti ka pruudi parim sõbranna. Külalisi oli suhteliselt vähe, kuskil 30 kanti. Lauad olid toidust lookas aga üllatavalt vähe võeti viina ja üllatusena peeti endid väga korralikul üleval. Viisakusest kinkisime ka meie pruutpaarile pudeli Vana Tallinnat mis lahkelt vastu võeti. Hiljem toetasime veel pruutpaari traditsioonilisel pulma oksjonil kuhu Andres, Mait ja Mart investeerisid. Õhtu käigus sai ka mitmele peokülalisele seletatud, et miks me Vene rahvuslasi ei salli. Õnneks olid arusaajad inimesed. J
08.08.2010
Hommkul lugesime kaotused üle ja selgus, et polnudki midagi hullu, kui tervislikke hädasid mitte mainida – kellel pea haige –kellel jalad matkamisest. Täna siis jälle ülesõit tagasi trassipeale kuid mitte kõige paremat teed pidi vaid diagonaalis lõunast Irkutski peale. St. muidugi väikseid metsavahe teid ja kõvat keerutamist mägedes.
Saime ka päris metsavahele kus oli tee vaevu vaevu märgatav, korralike tõuse ja ka langusi. Oleme hakkanud siin kõik diivatsema kuna kohalikel inimestel on ikka erakordne huvi meie vastu – heamõttes aga ise oleme sellest huvist juba natukene tüdinenud. Telkimiskohta jõudes hakkas korralikult äikest lööma ja sadama. Ja seda ikka tuli nii, et olime nagu märjad kassipojad. Ega polndudki midagi teha. Väikene keemia puder sisse, tassike teed ja siis saabus vaikus.
09.08.2010
Öö otsa sadas, ootsin pikkisilmi millal vesi tuppa hakkab tungima kuid ei miskit. Järelikult selle telgiga võib teinekordki luurele minna. Paar tüdrukut oli meil ka sel reisil kes otsustasid autos magada. Samuti oli Mait Mardi juurde kaissu pugenud sest Maidu telgist oli jakuzzi saanud. Selgus veel, et see piirkond kus ööbisime Sisim on kui tuntud kullakaevanduse piirkond. Kes on näinud filmi Blood Diamond siis see töö meetod tundus enamvähem sama olevat. Käisime ka värava taga luuramas mille peale turvamehed hakkasid kabuurist relva haarama mille peale me arvasime, et peaks lahkuma.
Sõit siit edasi oli maaliline. Sellist lopsakat loodust olen näinud Alaska looduse filmides. Metsad on paksult karusid täis. Jõed on sellised, et siin kõik need kalapüüdmis reklaamid on just siin tehtud. Teed on sellised, et kui veel vihma tuleb siis ilmselt sealt enam läbi ei pääse millest rääkis ka silt tee otsas et seoses raskete ilmastiku tingimustega on teed suletud.
Jõudsime mägedest välja Partisani külla. Käisime kohalikus lokaalis lõunat söömas kus selgus, et siit ca’ 20km kaugusel asub Haidaki küla mis on Eestlaste küla. Leidsime tee äärest mehe kes ütles et tema elab seal ja võib meid sinna juhatada. Rääkis ka enamvähem eesti keelt. Tegemist siis Seto külaga kes kolisid siia juba 1900 aastatest. Tulid siia parematele jahimaadele ehk said põllumaad ja lehmad, hobused, sead jne. Tule ja ela -Tsaar tahtis ainult obrukit saada. Meie tarbeks veel avati külamuuseum kus siis mõned kaltsuväibad ja tööriistad. Väga tore juhataja Galina kinkis meile veel väikese soru kohalikust konjakist ning koduajast värskeid kartuleid, void, kohupiima, piima, moosi ja marju. Väga külalislahke. See mees kes meid külla juhatas üritas pakkuda meile küll karu pealuud, küll liha. Jutu järgi kõva salakütt. Tänu sellele jätsime pakutu ka vastuvõtmata. Kütivad karusid ainult rasva ja käppade pärast mis müüakse Hiina turule.
Kuna see mitte planeeritud Haidakis küla käiik keeras meie sõidu natukene jälle teises suunas siis ida suunas me oleme suhteliselt vähe liikunud. Ikka on Irkutski ca’ 1000km. Nii, et homme tuleb pikk ülesõidu päev, nutame ja sõidame…
Õhtuks pakuti Galina poolt antud värsket keedu kartulit heeringaga.
Kuna tuleb jälle pikk päev ülesõiduks mägedes siis peksti juba koos kukega üles. Samuti oli meil plaanitud pannkoogid hommikusöögiks siis pidi köögi varakult käima panema. Kuna ei ole kunagi elus teinud pannkooke siis sai küsitud kõigi käest, kui palju mida taina sisse panna. Keegi polnud kuulnudki kuidas seda teha. SELGE, tegime Tõnuga mingisuguse käki kokku ja AH SAJUUDAS kus siis tuli targutajad välja – räägiti kõik mida me valesti oleme teinud! Hea, et pesapallikurikas piisavalt kaugel oli. Aga polnud asi nii hull midagi kausid söödi läikima ja küla koer PAUKA sai ka oma osa.
Liigume siis hetkel lõuna suunas Sajaanidele. Sõitsime läbi Abakan’i linnast kus nägime paari tunni jooksul mitmeid pulmi. Krt, peab vist riigist ruttu minema tõmabama, äkki hakkab veel külge!
07.08.2010
Ööbisime ERGAKI turismibaasis mis on selle kandi suurim mäesuusa ja murdmaa kuurort.. Siin tuleb lumi maha juba augusti lõpus ja püsib kuni mai kuuni. Suviti on koht tuntud kui matkajate keskus. Seda enam, et siin on rippuv kivi ja kivi linn (Kamenõi Gorodok). Esimest käisime ka vaatamas mis tähendas 30km mägimatka. Arvestades, et ei ole viimased paar kuud lille ka liigutanud vaid autoistmel perset laiaks istunud siis sai see päris popp 10 tundi. Vahepeal sai päris mitu korda mõeldud, et miks ma siia tulin…
Aga loodus väga ilus, nagu sveitsi mägedes ainult, et kuna see on populaarne koht siis tekib ka prügi sinna ja nagu ikka siinmail kombeks siis seda ära ei koristata ega viida. Telk laagri kohad muudkui laienevad, võetakse puid maha jne,jne. Ilmselt 5 aasta pärast see koht pole enam sama. Samuti ehitatakse talvesportlastele uut baasi. Ilmselt on antud “prikas” ülevalt, et Shotsi mängudel peavad ainult head tulemused olema.
Väsinuna, õnnelikena ja tohhutult näljastena baaslaagrisse tagasi jõudes saime teada, meie majutus koha kohvikus toimuvad täna pulmad. Millal avaneb veel võimalus osaleda kõige ehedamas VENE pulmas. Etskae! Kuna kohvik oli ka avatud teistele külastajatele siis saime väga lihtsalt kontvõõraks seal olla. Traditsioonilised tseremooniad, toostid, tantsud, esinejad nagu ikka, Kui eesti pulmas istuvad vanemad pruutpaari lauas siis siin oli peigmehe parim sober ja samuti ka pruudi parim sõbranna. Külalisi oli suhteliselt vähe, kuskil 30 kanti. Lauad olid toidust lookas aga üllatavalt vähe võeti viina ja üllatusena peeti endid väga korralikul üleval. Viisakusest kinkisime ka meie pruutpaarile pudeli Vana Tallinnat mis lahkelt vastu võeti. Hiljem toetasime veel pruutpaari traditsioonilisel pulma oksjonil kuhu Andres, Mait ja Mart investeerisid. Õhtu käigus sai ka mitmele peokülalisele seletatud, et miks me Vene rahvuslasi ei salli. Õnneks olid arusaajad inimesed. J
08.08.2010
Hommkul lugesime kaotused üle ja selgus, et polnudki midagi hullu, kui tervislikke hädasid mitte mainida – kellel pea haige –kellel jalad matkamisest. Täna siis jälle ülesõit tagasi trassipeale kuid mitte kõige paremat teed pidi vaid diagonaalis lõunast Irkutski peale. St. muidugi väikseid metsavahe teid ja kõvat keerutamist mägedes.
Saime ka päris metsavahele kus oli tee vaevu vaevu märgatav, korralike tõuse ja ka langusi. Oleme hakkanud siin kõik diivatsema kuna kohalikel inimestel on ikka erakordne huvi meie vastu – heamõttes aga ise oleme sellest huvist juba natukene tüdinenud. Telkimiskohta jõudes hakkas korralikult äikest lööma ja sadama. Ja seda ikka tuli nii, et olime nagu märjad kassipojad. Ega polndudki midagi teha. Väikene keemia puder sisse, tassike teed ja siis saabus vaikus.
09.08.2010
Öö otsa sadas, ootsin pikkisilmi millal vesi tuppa hakkab tungima kuid ei miskit. Järelikult selle telgiga võib teinekordki luurele minna. Paar tüdrukut oli meil ka sel reisil kes otsustasid autos magada. Samuti oli Mait Mardi juurde kaissu pugenud sest Maidu telgist oli jakuzzi saanud. Selgus veel, et see piirkond kus ööbisime Sisim on kui tuntud kullakaevanduse piirkond. Kes on näinud filmi Blood Diamond siis see töö meetod tundus enamvähem sama olevat. Käisime ka värava taga luuramas mille peale turvamehed hakkasid kabuurist relva haarama mille peale me arvasime, et peaks lahkuma.
Sõit siit edasi oli maaliline. Sellist lopsakat loodust olen näinud Alaska looduse filmides. Metsad on paksult karusid täis. Jõed on sellised, et siin kõik need kalapüüdmis reklaamid on just siin tehtud. Teed on sellised, et kui veel vihma tuleb siis ilmselt sealt enam läbi ei pääse millest rääkis ka silt tee otsas et seoses raskete ilmastiku tingimustega on teed suletud.
Jõudsime mägedest välja Partisani külla. Käisime kohalikus lokaalis lõunat söömas kus selgus, et siit ca’ 20km kaugusel asub Haidaki küla mis on Eestlaste küla. Leidsime tee äärest mehe kes ütles et tema elab seal ja võib meid sinna juhatada. Rääkis ka enamvähem eesti keelt. Tegemist siis Seto külaga kes kolisid siia juba 1900 aastatest. Tulid siia parematele jahimaadele ehk said põllumaad ja lehmad, hobused, sead jne. Tule ja ela -Tsaar tahtis ainult obrukit saada. Meie tarbeks veel avati külamuuseum kus siis mõned kaltsuväibad ja tööriistad. Väga tore juhataja Galina kinkis meile veel väikese soru kohalikust konjakist ning koduajast värskeid kartuleid, void, kohupiima, piima, moosi ja marju. Väga külalislahke. See mees kes meid külla juhatas üritas pakkuda meile küll karu pealuud, küll liha. Jutu järgi kõva salakütt. Tänu sellele jätsime pakutu ka vastuvõtmata. Kütivad karusid ainult rasva ja käppade pärast mis müüakse Hiina turule.
Kuna see mitte planeeritud Haidakis küla käiik keeras meie sõidu natukene jälle teises suunas siis ida suunas me oleme suhteliselt vähe liikunud. Ikka on Irkutski ca’ 1000km. Nii, et homme tuleb pikk ülesõidu päev, nutame ja sõidame…
Õhtuks pakuti Galina poolt antud värsket keedu kartulit heeringaga.
Buguruslanskaya Pravda.
Selline artikkel siis teist kohalikus lehes.
Tervita poisse ja edukat matka!
Aux.
Tervita poisse ja edukat matka!
Aux.
Selline artikkel siis teist kohalikus lehes.
Tervita poisse ja edukat matka!
Aux.
04.08.2010 Novosibirsk – Kemerova - Krasnodar
Eile saime siis vaksalist viimase automehe Tarvi kätte. Marion sai oma kauaootatud jupid ja hakkas remontima. Meie kadusime tubadesse Hotell Novosibirsk kus tuba maksis 3800RUR. Hotell ise nii nagu Viru, väljast nägi armetum välja kui seest aga soe jooksev vesi, shampoon, seep ja valged linad. Ei mäletagi millal oleks sellest nii palju lugu pidanud. Oleks pidanud pesuveest pilti tegema mis oleks kirjeldanud väga ilmekalt seda karu lugu. Hotellis oli samal ajal ka suur rahvusvaheline konverents “ Viljakas Siber” kus oli siis kõik venemaa ja kes teab kust veel põllumehed kokku tulnud. Tundsime ennast peale Reimo ja Augusti koolitust Bugulusranis päris tugevalt.
Õhtul käisime õllekas kus lasime kambapääle ka mõned õlled. Hinnad on siin ikka suurlinnale kohased. Tavaline praad 400RUR alates. Hotellis väheke edavamas restoranis oli ainult väike lihavaagen keel, sink, vorst – 2500RUR. Novosibirsk on suhteliselt väike kuigi linn ise suuruselt 3 linn venemaal. Linn ise on puhas business linn. Siin ilmselt tehakse diile ida ja lääne venemaa vahel ja kõik mis siia ümbrusesse jäävad. Hotelli lasin ka oma elu elavatel riieded ära pesta. Kuna ei süvenenud hinnakirja - no mis võib ikka 2 paari sortsude ja 2 särgi pesu maksta – siis sain päris kena üllatuse, hommikul poleeriti mult 1200 RUR pesu eest. Selle raha oleks vabalt võinud uued riided osta.
Rahvas tundub siin päris hästi pärjavalt. Kõigil korralikud riided seljas ja näevad viisakad välja. Naisterahvad torkasid kaugelt silma oma sihvakuse ja kõrgete jalgade poolest. See sort on siin väga hästi kasvanud musta mulla peal.
Enne ärasõitu Krasnodari poole läksime turule oma varusid täiendama. Suhtusin turule minekust väga skeptiliselt, et mida sealt ikka saab, Aga minu suureks üllatuseks pidin jalapealt pikali kukkuma. Milline puhtus, milline valik, ei mingit lõhna – ainult positiivne. Liha, kala, kalamari, pardid, haned, singid vorsti, rohelise valik – kõike aga üldsegi mitte odavalt. Näiteks kaelakarbonaad 100EEK/kg, Aga valik oli muidugi meeletu ja siin võiks igapäev käia. Lihtsalt öeldes tegi koht Nõmme turule valikuga silmad ette pika puuga.
Peale Novosibirskit muutus maastik jälle looklevaks, tekkis ka mets. Mis on huvitav, et siin hooldatakse ka tee ääri, niidetakse. Teed on siinkandis täitsa sõidetavad kui välja arvata neid segaseid kes aravad et nad on Juri Gagarinid. Täna oli meil kohe mitu võimalust paar autot endale kapoti peale saada. Meie autol radika võibolla rikuksid ära. Kemerovo aga suur kaevandus linn kus peaks kõike head ja paremat saama. Mehed arvasid, et siit tuleb aluminium, vask, kivisüsi ja Kemerovo grupeering kellel oli ka teatavasti Tallinnas harukontor. Sõites läbi linna arreteeriti meie ees 2 patsaani. Kui ühele pandi just käsi raudu siis teine pani meie auto eest läbi joostes putku. Miilits tahtis kohe tukist vajutada aga tema kahjuks jäime ette ja toppis vangutava peaga tuki tagasi kabuuri. Nagu Chicagos. Hea peatäis läks nahka!
Õõbisime Mariinski küla lähedal. Koht künkaotsas kuna planeeritud jõeäär oli nii udus, et isegi siilike oli seal hädas. Õhtuks pakuti seakaela guljashi stiilis, koos keedukartuli ja värske soolakurgiga. Kõrvale meie lemmik – Zeljonaja Marka!
Hommikul vara tuli juba kone meie viimastelt meestele Krasnojarskist kohal. Kuna olime veel ca’ 400km kaugusel siis lubasid mehed aega sisustada muuseumite külastamisega.
Järgmise päeva kella 16:00 jõudsime Krasnojarski. Sealt leidsime kesklinna pargi murupeal 2 eestlast: Mait ja Andres. Jällenägemisrõõm oli suur. Kohe anti käsk Andrese tsikkel perapealt ära koristada, asjad ümberpakkida ja teele asuda. Tegime veel linna jõeäärses shashliku ja asusime uuesti teele.. Kindel soov oli veel näha Krasnijarski hüdroelektri jaama mis pidi olema Venemaa suurim ja maailma mõistes neljas. Noh, võrreldes Hoover Tammiga oli see muidugi kökats aga võimas oli see sellega poolest. Huvitav oli see et umber alajaamade tiirlesid meeletul hulgal kotkalisi – kas see meelitab sinna midagi söödavat või saavad nad sealt mingi närvikõdi ei tea. Liikusime mööda Jenissei jõge pidi üles et leida ööbimispaik. Leidsime ametliku kämpimiskoha kus küsiti 100RUR telgieest. Looduslikult koht võrratu aga kohalikud on jätnud sinna ikka oma märgid ka. Õhtuks pakuti gillkana salatit koos meie lemmikjoogiga – uued mehed olid ikka vaja vastu võtta!
Õhtul käisime õllekas kus lasime kambapääle ka mõned õlled. Hinnad on siin ikka suurlinnale kohased. Tavaline praad 400RUR alates. Hotellis väheke edavamas restoranis oli ainult väike lihavaagen keel, sink, vorst – 2500RUR. Novosibirsk on suhteliselt väike kuigi linn ise suuruselt 3 linn venemaal. Linn ise on puhas business linn. Siin ilmselt tehakse diile ida ja lääne venemaa vahel ja kõik mis siia ümbrusesse jäävad. Hotelli lasin ka oma elu elavatel riieded ära pesta. Kuna ei süvenenud hinnakirja - no mis võib ikka 2 paari sortsude ja 2 särgi pesu maksta – siis sain päris kena üllatuse, hommikul poleeriti mult 1200 RUR pesu eest. Selle raha oleks vabalt võinud uued riided osta.
Rahvas tundub siin päris hästi pärjavalt. Kõigil korralikud riided seljas ja näevad viisakad välja. Naisterahvad torkasid kaugelt silma oma sihvakuse ja kõrgete jalgade poolest. See sort on siin väga hästi kasvanud musta mulla peal.
Enne ärasõitu Krasnodari poole läksime turule oma varusid täiendama. Suhtusin turule minekust väga skeptiliselt, et mida sealt ikka saab, Aga minu suureks üllatuseks pidin jalapealt pikali kukkuma. Milline puhtus, milline valik, ei mingit lõhna – ainult positiivne. Liha, kala, kalamari, pardid, haned, singid vorsti, rohelise valik – kõike aga üldsegi mitte odavalt. Näiteks kaelakarbonaad 100EEK/kg, Aga valik oli muidugi meeletu ja siin võiks igapäev käia. Lihtsalt öeldes tegi koht Nõmme turule valikuga silmad ette pika puuga.
Peale Novosibirskit muutus maastik jälle looklevaks, tekkis ka mets. Mis on huvitav, et siin hooldatakse ka tee ääri, niidetakse. Teed on siinkandis täitsa sõidetavad kui välja arvata neid segaseid kes aravad et nad on Juri Gagarinid. Täna oli meil kohe mitu võimalust paar autot endale kapoti peale saada. Meie autol radika võibolla rikuksid ära. Kemerovo aga suur kaevandus linn kus peaks kõike head ja paremat saama. Mehed arvasid, et siit tuleb aluminium, vask, kivisüsi ja Kemerovo grupeering kellel oli ka teatavasti Tallinnas harukontor. Sõites läbi linna arreteeriti meie ees 2 patsaani. Kui ühele pandi just käsi raudu siis teine pani meie auto eest läbi joostes putku. Miilits tahtis kohe tukist vajutada aga tema kahjuks jäime ette ja toppis vangutava peaga tuki tagasi kabuuri. Nagu Chicagos. Hea peatäis läks nahka!
Õõbisime Mariinski küla lähedal. Koht künkaotsas kuna planeeritud jõeäär oli nii udus, et isegi siilike oli seal hädas. Õhtuks pakuti seakaela guljashi stiilis, koos keedukartuli ja värske soolakurgiga. Kõrvale meie lemmik – Zeljonaja Marka!
Hommikul vara tuli juba kone meie viimastelt meestele Krasnojarskist kohal. Kuna olime veel ca’ 400km kaugusel siis lubasid mehed aega sisustada muuseumite külastamisega.
Järgmise päeva kella 16:00 jõudsime Krasnojarski. Sealt leidsime kesklinna pargi murupeal 2 eestlast: Mait ja Andres. Jällenägemisrõõm oli suur. Kohe anti käsk Andrese tsikkel perapealt ära koristada, asjad ümberpakkida ja teele asuda. Tegime veel linna jõeäärses shashliku ja asusime uuesti teele.. Kindel soov oli veel näha Krasnijarski hüdroelektri jaama mis pidi olema Venemaa suurim ja maailma mõistes neljas. Noh, võrreldes Hoover Tammiga oli see muidugi kökats aga võimas oli see sellega poolest. Huvitav oli see et umber alajaamade tiirlesid meeletul hulgal kotkalisi – kas see meelitab sinna midagi söödavat või saavad nad sealt mingi närvikõdi ei tea. Liikusime mööda Jenissei jõge pidi üles et leida ööbimispaik. Leidsime ametliku kämpimiskoha kus küsiti 100RUR telgieest. Looduslikult koht võrratu aga kohalikud on jätnud sinna ikka oma märgid ka. Õhtuks pakuti gillkana salatit koos meie lemmikjoogiga – uued mehed olid ikka vaja vastu võtta!
Tuesday, August 3, 2010
Katsu minna sellisele teele kuhu GPS'i sees kiuslik inimene käsib sul minna!
Motoristid omavahel...
No ei saa tulema
Silma võtab niiskeks
Easy fish....
Kohalik tsiklimeeste gäng Jakul'is
Siin natuke juba avarust on!
See mardikas tahtis mardile mardipäeva teha!
Lõuna po russkomu!
Tere Tulemas Omsk'isse! Vasakult viies korsten on meie oma korsten. Seal ainult põleb raha!
Kaseke
Nagu särk ja perse...
Nagu sukk ja saabas...
Willi ja Billi
Poluluks Slatoust'is
Kuri aparaat Satka linnas
Tagasi koopainimeseks
Kama jõe kruiisid
Tüdrukud tshillivad!
Elun nagu laevaköögis! Nii me siis elame - sööme kausist ja kuseme ratta peale.
Pilt nagu Egiptuse reisi kataloogist
Motoristid omavahel...
No ei saa tulema
Silma võtab niiskeks
Easy fish....
Kohalik tsiklimeeste gäng Jakul'is
Siin natuke juba avarust on!
See mardikas tahtis mardile mardipäeva teha!
Lõuna po russkomu!
Tere Tulemas Omsk'isse! Vasakult viies korsten on meie oma korsten. Seal ainult põleb raha!
Kaseke
Nagu särk ja perse...
Nagu sukk ja saabas...
Willi ja Billi
Poluluks Slatoust'is
Kuri aparaat Satka linnas
Tagasi koopainimeseks
Kama jõe kruiisid
Tüdrukud tshillivad!
Elun nagu laevaköögis! Nii me siis elame - sööme kausist ja kuseme ratta peale.
Pilt nagu Egiptuse reisi kataloogist
Assortii
Iga tsiklimehe unistus!!!
Lilleke rohus
Meie mehed Buguruslanis andmas ülevaadet selle aasta viljasaagist.
Meie Superstar Marion Pugatshova diivatsemas. Muuseas, meid oli näidatud Venemaa 1 kanalil ning enamus kohtades juba teatakse meist, kust tuleme kuhu läheme.
Kui seda metsa ees ei oleks..
Tatarimaa avarused
Gorod Geroi Kasan
Siin siis Kasan kirik kremlis
ja ka moshee
Lilleke rohus
Meie mehed Buguruslanis andmas ülevaadet selle aasta viljasaagist.
Meie Superstar Marion Pugatshova diivatsemas. Muuseas, meid oli näidatud Venemaa 1 kanalil ning enamus kohtades juba teatakse meist, kust tuleme kuhu läheme.
Kui seda metsa ees ei oleks..
Tatarimaa avarused
Gorod Geroi Kasan
Siin siis Kasan kirik kremlis
ja ka moshee
Subscribe to:
Posts (Atom)