Eile saime siis vaksalist viimase automehe Tarvi kätte. Marion sai oma kauaootatud jupid ja hakkas remontima. Meie kadusime tubadesse Hotell Novosibirsk kus tuba maksis 3800RUR. Hotell ise nii nagu Viru, väljast nägi armetum välja kui seest aga soe jooksev vesi, shampoon, seep ja valged linad. Ei mäletagi millal oleks sellest nii palju lugu pidanud. Oleks pidanud pesuveest pilti tegema mis oleks kirjeldanud väga ilmekalt seda karu lugu. Hotellis oli samal ajal ka suur rahvusvaheline konverents “ Viljakas Siber” kus oli siis kõik venemaa ja kes teab kust veel põllumehed kokku tulnud. Tundsime ennast peale Reimo ja Augusti koolitust Bugulusranis päris tugevalt.
Õhtul käisime õllekas kus lasime kambapääle ka mõned õlled. Hinnad on siin ikka suurlinnale kohased. Tavaline praad 400RUR alates. Hotellis väheke edavamas restoranis oli ainult väike lihavaagen keel, sink, vorst – 2500RUR. Novosibirsk on suhteliselt väike kuigi linn ise suuruselt 3 linn venemaal. Linn ise on puhas business linn. Siin ilmselt tehakse diile ida ja lääne venemaa vahel ja kõik mis siia ümbrusesse jäävad. Hotelli lasin ka oma elu elavatel riieded ära pesta. Kuna ei süvenenud hinnakirja - no mis võib ikka 2 paari sortsude ja 2 särgi pesu maksta – siis sain päris kena üllatuse, hommikul poleeriti mult 1200 RUR pesu eest. Selle raha oleks vabalt võinud uued riided osta.
Rahvas tundub siin päris hästi pärjavalt. Kõigil korralikud riided seljas ja näevad viisakad välja. Naisterahvad torkasid kaugelt silma oma sihvakuse ja kõrgete jalgade poolest. See sort on siin väga hästi kasvanud musta mulla peal.
Enne ärasõitu Krasnodari poole läksime turule oma varusid täiendama. Suhtusin turule minekust väga skeptiliselt, et mida sealt ikka saab, Aga minu suureks üllatuseks pidin jalapealt pikali kukkuma. Milline puhtus, milline valik, ei mingit lõhna – ainult positiivne. Liha, kala, kalamari, pardid, haned, singid vorsti, rohelise valik – kõike aga üldsegi mitte odavalt. Näiteks kaelakarbonaad 100EEK/kg, Aga valik oli muidugi meeletu ja siin võiks igapäev käia. Lihtsalt öeldes tegi koht Nõmme turule valikuga silmad ette pika puuga.
Peale Novosibirskit muutus maastik jälle looklevaks, tekkis ka mets. Mis on huvitav, et siin hooldatakse ka tee ääri, niidetakse. Teed on siinkandis täitsa sõidetavad kui välja arvata neid segaseid kes aravad et nad on Juri Gagarinid. Täna oli meil kohe mitu võimalust paar autot endale kapoti peale saada. Meie autol radika võibolla rikuksid ära. Kemerovo aga suur kaevandus linn kus peaks kõike head ja paremat saama. Mehed arvasid, et siit tuleb aluminium, vask, kivisüsi ja Kemerovo grupeering kellel oli ka teatavasti Tallinnas harukontor. Sõites läbi linna arreteeriti meie ees 2 patsaani. Kui ühele pandi just käsi raudu siis teine pani meie auto eest läbi joostes putku. Miilits tahtis kohe tukist vajutada aga tema kahjuks jäime ette ja toppis vangutava peaga tuki tagasi kabuuri. Nagu Chicagos. Hea peatäis läks nahka!
Õõbisime Mariinski küla lähedal. Koht künkaotsas kuna planeeritud jõeäär oli nii udus, et isegi siilike oli seal hädas. Õhtuks pakuti seakaela guljashi stiilis, koos keedukartuli ja värske soolakurgiga. Kõrvale meie lemmik – Zeljonaja Marka!
Hommikul vara tuli juba kone meie viimastelt meestele Krasnojarskist kohal. Kuna olime veel ca’ 400km kaugusel siis lubasid mehed aega sisustada muuseumite külastamisega.
Järgmise päeva kella 16:00 jõudsime Krasnojarski. Sealt leidsime kesklinna pargi murupeal 2 eestlast: Mait ja Andres. Jällenägemisrõõm oli suur. Kohe anti käsk Andrese tsikkel perapealt ära koristada, asjad ümberpakkida ja teele asuda. Tegime veel linna jõeäärses shashliku ja asusime uuesti teele.. Kindel soov oli veel näha Krasnijarski hüdroelektri jaama mis pidi olema Venemaa suurim ja maailma mõistes neljas. Noh, võrreldes Hoover Tammiga oli see muidugi kökats aga võimas oli see sellega poolest. Huvitav oli see et umber alajaamade tiirlesid meeletul hulgal kotkalisi – kas see meelitab sinna midagi söödavat või saavad nad sealt mingi närvikõdi ei tea. Liikusime mööda Jenissei jõge pidi üles et leida ööbimispaik. Leidsime ametliku kämpimiskoha kus küsiti 100RUR telgieest. Looduslikult koht võrratu aga kohalikud on jätnud sinna ikka oma märgid ka. Õhtuks pakuti gillkana salatit koos meie lemmikjoogiga – uued mehed olid ikka vaja vastu võtta!
No comments:
Post a Comment