Hommikul enam nii palju ei sadanud ning otsustasime võimalikult vara sealt ööbimis kohast minema tõmmata. Mait kes oli oodanud puhkepäeva ja nagu motorist motoristile toeks olla siis andis oma tsikli Andresele sõita. Mait oli seda päeva juba kaua oodanud, et saaks auto istmele ennast sisse seada. Sõit kulges päris hooga - kella 17:00 oli juba 700 km maha uhutud. Leidsime jõe kuhu äärde telkima minna. Sinna viis selline tüüplinine offroad tee kus tsikliga nautida. Mingis kurvis aga jäi Andres sõidupealt seene niidistikku uurima, kurvis pidurdas liiga äkiliselt ning tsiklilt läks esiratas alt ja käis külili maha. Suht väikese hoopealt. Aga Andres enam püsti ei saanud. Ise veel räägib, et midagi on imelikku sääres. Õnneks oli haigla lähedal 25km kaugusel. Selgus, et midagi on sääreluuga lahti, aga mida seda ei tea sest selles haiglas röntgenit ei ole. Jätsime ta luks palatisse niidistiku üle järelemõtlema sest telgis ei oleks seda kõige mugavam teha. Plaan siis järmisel päeval sõita 300km edasi järgmisse haiglasse, et seal pilt teha ja tuvastada kahjud. Pilt räägib enda eest. Järgmine korralilikum lennujaam 600km kaugusel, Blagovishensk otse Hiina piiri ääres. Jõudsime linna alles kella 23:00 õhtul. Linn oli tuledes kui Las Vegas. Restoranid, ööklubid, lõbustusasutused – täiesti nagu riik riigis ja hoopis erinev kui olime varem näinud. Meenutas täiesti euroopalikku kohta. Saime hotellis Asia mis oli ilmselgelt kõige värvide rohkem ehitus terves venemaal. Tuba sai võtta tunni kaupa – ehk kui meie võtsime 12 tunniks siis see maksis 1300RUR. Tuba väga korralik (seoses sellega, et oli alles valminud.) huvitav lahendus oli vannitoal mis oli pakettaknaga toast eraldatud. Tuba ise hästi väike, et kui ma oma matkakoti maha panin siis ega toas vabalt ringi käia saanud. Aknast otse vaade Hiina linnale. Kliendid on muidugi Hiina turule suunatud sest enamus sildid, TV kanalid, isegi hommikusöögilaud oli Hiina pärane.
Järgmisel hommikul võtsid Marion ja Erkki sabad selga, ostisid Andresele kargud ja viisid lennujaama kus õnnestus kohe saada esimesele lennukile Blagovishsnevskist – Moskva-Piiter- Tallinna lennuki peale sokutada. Kuna lennujaamas ratastoole polnud siis sai meie Sebra sõita lennuki treppi ja Andres teele saata – isegi teisi reisijaid ei lastud ennem lennukisse kui meie mees oli pardal sisse võtnud. Hüvastijätuks tegi Marion veel süsti Andresele, et tal sõit lõbusamalt sujuks. (Loe: Andresele andti viimasest haiglast häid maitseaineid kaasa mis ka karu tantsima paneb).
Meie aga nüüd edasi Habarovski poole.
No comments:
Post a Comment