Vadivastok

Kohustuslik fotosessioon linnapiiril ja edasi hotelli otsima. Leidsime enam-vähem hotelli, saime sisse kolida kui selgus, et meie ei tohigi sellest hotellis ööbida kuna meil ei ole tehtud vajalike sissekirjutusi mida Venemaal olles nõutakse. Kuna tegu siseministeeriumi halduses oleva hotelliga siis ei ole võimalik et sellised spioonid nagu meie saame seal ennast hästi tunda. Nagu kõik juba teavad siis Venemaal pole kombeks kasumit teenida vaid seadusi täita. Ühesõnaga hommikuks oli selge et teiseks ööks meid sinna ei jäeta. Õnneks leidsime suht kerge vaevaga järgmise hotell/kombinaadi kus olid veel renoveerimata toad saadaval. Ma isegi ei taha kirjutada nendest tubadest. Järgmisel hommikul läksin reseptsiooni küsima kas tõesti paremaid tubasid ei ole siis öeldi, et loomilikult on - lihtsalt 800 RUR kallimad ehk 2700RUR duubel tuba. Eelmine päev ei pakutud midagi. AAAAaAh tahaks karjuda.
Uudistest selguski, et Putin käib meie jälgedes. Käis Kamchatkal karusid vaatamas, siis Habarovskis sealt võttis Lada Galina ja põrutas Chitasse et veenduda oma silmaga kuidas TranSiberia maantee M58 ehitus edeneb. Ja edeneb päris kenasti kuna viimased 3000km tulid keskmiselt 130km/h kiirusega. Maantee on kohati nii hea et tundub uskumatuna. Ise olime valmis vintsima 2 nädalat järjest aga tulime sisuliselt mõne päevaga ära. Selleks ka see varajane jõudmine Vladikusse.

Vladikus muidu paar pragulka tänavat kus siis erinevatest pasapoodidest kuni kohvikute ja restoranideni välja. Muuseas siis linnas oleme ka saanud siiani paremad maitse elamused Venemaal selle reisi jooksul. Esimesel õhtul käisime jahtklubis söömas. Tõidud sellised peenema touchiga tehtud. Hinnad ka loomulikult kallimad. Liha ja kana valik maas taevani kala aga 3 sorti. Proovisin mina paltust seedrimänni seemnetega. Salat kõrval (2 tomati viilu, 2 kurgi viilu 2 tk kala). Kala väga hõrk, värske ja väga maitsev. Kõrvale oli pandud mingisugune kaste – punane. Mõtlesin ise, et oi kui põnev! Ketshup!!! Ma ei saa siiani aru miks see seal oli. Ma isegi palusin ettekandjat küsida kokalt tema arvamust selle kohta kuid ta ilmselt ei viitsinud sellega tegeleda. Vot selline üllatuste maa. Kuna Vladik ikkagi mereäärne linn siis õhtuti toimub mere ääres loomulikult ka “narodnõie guljanie”. Õhtuks siis mukitakse ennast üles, jalutatkse, juuakse mõni õlu (enamus naised joovad tänaval pudelist õlut) ja ilmselt minnakse koju tagasi. Linnas on ka mõned diskoteegid, väga populaarne on ikkagi elava muusikaga kohad. Müstiline on see, et kohalikud laulavad kõiki laule peast kaasa mis iganes repertuaarist ja sealjuures hästi. Jalutasime ka sadamas kus mingite õppuste raames ilmselt kohal Prantsusmaa, Ameerika ja krt teab veel mis maa ristlejad. Samuti teeääres kuivale tõstetud allveelaev kuhu siis muuseum tehtud. Teatavasti oli ju see kant vene allveelaevade baasina - Nahodka.
Meil on siin linnas kokku 4 päeva puhkust teha mida iganes aga tegelikult tahaks VOODIS magada, käia dushi all ja magada puhaste linade vahel. Eks seda väsimust magab veel mitu nädalat välja.