01.08.2010 Jätkame sõitu Novosiberski poole (jäänud veel 1100km)

Ööbisime kuskik soo servas. Õhtul hakkasid motoristus hooldusi tegema v.a. Superstar Marion kellel hakkas hammasrattavahelt õli välja lahmama mis õnneks nõudis seekord ainult hammasratta mutri pingutamist. Teised aga vahetasid mootoriõli ja seadistasid tsikleid. Navigaator Erki käis ka nõutult rellakaga auto all ning tahtis autot ümberlõikama hakata… Tegelikult tahab auto kast kos kogu padajanniga minema panna. Teed on ikka kohati nii jubedad.
Ilm on ikka võrratult ilus. Päeval 35 ja õhtul 20c. Huvitaval kombel palusid tänasel ülesõidul motoristid oma lisakaltsukesi sest pidavat natuke jahe sõita olema. Väljas veel kõigest 23c. Homme peaks jõudma meieni ka 4 automees. Mõtleme neile just karistusi välja mida ta tegema peab. Oma osa ta on juba saanud sest peab tooma kaasa vähemal 50kg jagu varuosi. 5 Augustil peaks saabuma puhkusele viimane motorist Andres ja puhkuselt naasma motorist Mait. Sellega seoses oleme avastanud et oleme läbinud tänaseks 5000km mis on ca’ 1/3 meie teekonnast. GPS kes meie armas sober kuid nöögib meid päris tihti näitab juba järgmisi ristmike alles 295 km pärast sest ennem lihtsalt ei ole teisi teid.
Homme täitub 2 nädalat meie reisi algusest mis tundub tagasi mõeldes nii pikana kuid päevad on möödunud ülikiirelt. Hommikul istud autosse, viskad paar peenikest nalja ja juba kell 17:00 õhtul ja peab hakkama laagripaika otsima. Sellel 2 nädalaga on tekkinud juba mingi kord laagris. Enamvähem kõik teavad mida nad tegema peaksid, kus miski asi käib, kes millal peseb ja millal asjal käib. Selles mõttes võib närviliseks teha kui tuleb uus veri kes midagi kodukorrast ei tea.

Viimased päevad peale Uurali on olnud magedad sõidumõttes, kuna 1. siin ei ole midagi vaadata. Tohhutud tühjad väljad mingite imelike kaskede saludega (kase oksad on ka valged) ja siis mädasoo koos laugastega. Ja tee on kohati üli hea või siis üli katki. Nii nagu venemaal kõik. Ja tee on tehtud täiesti sirgjoones. Meenub luule: “puhas soo ja tühi väli” et asja natuke samastada. Mis on lnud huvitav, et mida kaugemale Moskvast siis seda paremaks on läinud teeäärsed toitlustuskohad – puhatamad, ei haise rasva järgi enam ja kannatab isegi tualetti minna.

Siikohal meenus et toit mille olime ostnud Uuralites ööbimiseks kanarind koos juurviljadega ei olnudki hapuks läinud ja eile sai see ära wokitud. Kellegil igaljuhul see vokk rallima kõhus ei läinud.

Politsei on meie vastu üllatavalt sõbralik olnud. Meid on kinni peetud ja päritud uudishimust kus ja miks ja kuhu lähete. Mõnipäev tagasi ootasid motoristid meid teeääres millepeale pidas miilits ka kinni ja hakkas juba tuttavaid küsimusi küsima sealjuures märkamata, et nad tervet sõidurida kinni hoidsid. Tavaliselt kui kohalikud teada saavad kuhu me läheme, siis peavad meid arengupeetusega inimesteks. Mida kuradit te sinna otsite. Kas Teil midagi paremat pole teha? Jne, jne.