Tatarimaale jõudes muutus ka loodus oluliselt teistsugusemaks kui eelnevalt nähtud. Avaramaks ja natuke ka mägismaks. Tatarlasi peetakse jõukateks ja seda on ka kohe näha. Uhkem, puhtam ja ilusam kui eelpool. Kazani jõudes tervitasid meid mozheed. Kuna oli lubatud üks nn. Puhkepäev siis seadsime sammud kohe 5 tärni hotelli mille peale korraldajad hoidsid pead kahe käega kinni. Mart ütles selle peale et tema lepib kõigega ja võime vabalt ka telgi üles panna aga üldiselt talle meeldib heades hotellides elada. Loomulikult oli hotel vajalik sest minul hakkas sammal juba selga kasvama ning tegu oli Maitu tsiklisõidu pükstega mis tahtsid esimesel võimalusel jooksu pista kuna need juba elasid oma elu.
Ehk siis kusta, pesta ja kammida kuna oli juba nädal metsas elatud.
Linn oli noori juubeldavaid noori täis kuna täna mängisid Moskva Dünamo ja Kaasani Rubiin 0:2 Rubiini kasuks.
Linn ise ilus puhas, hoolitsetud, väga ilusa arhidektuurga hooneid täis. Hetkel ei tea millega siin täpselt tegeletakse, et nad nii jõukad on aga ma luban et uurin selle järele.
Õhtul käisime motoristidega natuke jalutamas. Tegime paar tassikest teed ja arutasime euroopa liidu direktiivide üle. Oli väga konstruktiivne diskusioon akadeemilise seltskonnaga.
Hommikul tegmine linnatuur ja tutvusime vaatamisväärsustega. Kreml milles Mozhee, presidendi palee ja õigeusukirik, mis ei ole väga levinud. Omamoodi oli jalutada linnas kell 09:00 hommikul kus linna kõlaritest lasti rahvale kas siis tujutõstmiseks või millegiks muuks rokk muusikat – vägagi ootamatu.
Siit startisime edasi Samara poole millel jääb tee peal ette Buguruslan kus elab kolhoosi esimehest Mardi sõber aga sellest juba hiljem.
Teel Samarasse ületasime legendaarse jõe KAMA. Ütleme nii et ei näe igapäev jõge mille vastas kallast ei näe. Üüratult suur.
No comments:
Post a Comment