Habarovsk

Seoses vahepealsete olukordade tekkimisega saime natuke graafikust ette , et võiksime järgmised päevad n.ö. iisimalt võtta. Liikusime mööda trassi edasi Habarovski suunas. Üritasime teha sellise 200km päeva, et siis kuskil telkima jääda. Aga igakord leidsime jõekese kus võiks potensiaalselt ööbida siis tegid väikesed sääsed meile tohhutu attaki. Korra juba pidime äärepealt suure kõrgepinge elektriliinialla jääma aga õnneks tuli mõistus pähe. Mõnikümend kilomeetrit edasi leidsime tee äärest karjääri mis tundus OK olevat. Sääski muidugi oli sama palju aga mis põhiline – hommikul hakkasid kella 06:00 rekkad üheltpoolt telki mööda sõitma ja kaubarongid teisepoolt. Isegi meeletu üleväsimusega ei olnud seal magada. Samas kompenseeris õhtusöök grillitud kana filee koriandri marinaadis, wokitud baklazhaan ja kurgi tomati salat mis loputati alla meie lemmikuga.
Hommikul oli plaan külastada ja mõnuleda Kuldari legendaarsetes mineraalvee basseine, jalutada seedri männikutes ja nautida sanatooriumi protseduure. Jõudsime külla kust oleks nagu katk üle käinud – täiesti välja surnud. Küll aga olid alles sanatooriumid. Esimene mille leidsime oli rangelt valvatud sõjaväe sanatoorium kuhu meid kindlasti ei lastud. Teine ilusate tornidega majake aga kõigile. Käisime küsimas kas on võimalik ööbida aga alla 10 päeva “ ne paloshenno”. Üritasime veel direktori tel. toru saada mis ka õnnestus kuid vastus sama. Ainult kas 10 või 21 päeva. Kõik mis vahepeale jääb ne paloshenno. Järjekordselt tõdesime, et KLIENDID ON NEILE KOORMAKS. Kõik mis on teistmoodi siis ei tohi, ei saa, ei taha. Soovitati veel hotelli aga oma kogenud silmaga peale vaadates olin kindel, et seal saame veel mõne muu haiguse ka peale putukate. Niisiis, silmad ruutu ja Habarovskisse.
Habarovskisse jõudsime ca’ 20:00 õhtul, ehk hakkas juba pimenema. Käisime erinevad hotellid läbi kuna oli jutuks, et viibime seal vähemalt 2 ööd. Aeg iseendale, saame riideid pesta ja natuke aega maha võtta. Otsisime ikka natuke paremat hotelli kui viimastel kordadel aga nagu saatus ikka. Ainuke vaba hotell oli Turist. Retseptsioon tõsi küll oli palju lubav aga tuba oli ikka 1961 aastast. Samad olid ka voodilinad mis ma küll loodan, et olid pestud vahepeal. Nii mõnigi meist kolis oma magamiskotti sisse hoopis. Aga noh, polnud viga, soe jooksev vesi, katus ei lekkinud, igati bueno. Rääkimata et näole maksis see 1200RUR. Mis siis muidugi välja tuli. Nimelt teised hotellid tegelikult tühjad. Meile öeldi, et Glavnõi Pravitelstvo on linnas ja kõik hõivatud. Tegelikult oli samal ajal Putin Jakutskis ja igaks juhuks oldi valmis, et kui tekib kiusatus ka Habarovskit väisata siis saab tulla. Terve linna hotellindus aga seisis. Ei hakka enam seda lauset välja kirjutama. Kuna hotell oli ikkagi paras peldik, ilmaennustus lubas kolmapäevaks ilusat ranna ilma siis mõtlesime, et meie sooviksime võtta päikest Jaapani mereääres, siis pakkisime hommikul oma kergelt lõhnastunud koti ja lahkusime. Linnas väljasõites kukus Marioni rattal tagalaagrid välja mis tal õnneks seekord olemas olid. Vahetamiseks kulus juba vaid 18 minutit mi. Sellised motoristid meil siis.