02.08.2010

Tuli välja, et eile oli Omski linna 300 aastapäev mida ka meie varajaste hommiku tundideni tähistasime. Põhiliseks jututeemaks oli Tõnu Lamborghini ostu plaani nurjamine. Päris põnev oli seda teha kuskil Võnnus, Omski taga metsas jõe ääres. Täiesti ajuvaba, ilmselt hakkab metsas elamine meie ülemisele korrusele märku andma Voitkade mõttemaailmast. Omskist läbisõites jäi tee peale suur GIPERMARKET AUSHAN. Umbes sama suur kaubanduskeskus nagu Roccalmare oma. Mille peale nõudsime päälikult kohest peatust et korralikku kvaliteetset toiduaineid valida. Olime kui noored vasikad aasal – oo inimesed, tsivilisatsioon, silmades tuluke…. Poest lootsime muidugi meeletult valikuid aga ei miskit erilist. Suured pinnad küll aga rohelise valik oli olematu aga selle eest nii palju viina pole mina elu sees näinud ja a’la 50 EEK pudel. Samas pudeli peedi eest tuleb välja käia ca’ 150EEK ja rohkem. Toit on üldse kallis, minule ei ole jõudnud veel pähe kust kohalik selle raha võtab. Poed on rahvast pilgeni täis. Kogu selle poes käigu püant oli muidugi see et siin linnas gipermarketites kaardiga maksta ei saa!!! Pole sellist panga teenust. Ilmselt tuleb järgmine tripp uuesti Omskisse ette võtta ja tulla seda teenust pakkuma J
Õhtuks pakuti meile mehhikopärast punast hakklihasuppi ja soolasime ka lõhet hommikuks võileva peale. Päälikut premeerisime sushi valikuga.
Temperatuur on muutunud juba jahedamaks. Motoristid nõuavad päeval juba jopesid olgugi, et kraadiklaas näitab 25c sooja – ikkagi ainult kuumaga harjunud “gorjatshi estonskii parni”. Õhtul ja öösel muidugi on temp juba 10c kandis. Täna öösel ärkasin vappevärinate peale kuna olin suutnud magamiskoti luku ära lõhkuda ka kere oli puhta paljas. Samuti on jõevesi oluliselt jahedam. Ilmselt tuleb varsti karupüksid välja otsida.
Navigaator Erkki on meil viimased päevad inseneri tööd teinud ning tänasest on auto kast jälle saanud esialgse kuju. Keegi koputab veel kõhuall päris valjusti aga ei ole arusaanud kus ta peidus on. Marioni tsikkel ikka veel lekib kuid ta loodab et ennem jõuab keegi eestist koos varuosadega kui lõplikult laiali jookseb. Mart käib ainult muhe vunts näos ringi ja kiidab KTM 690 Endurot takka. Huvitav miks???

Eile lõunat süües trassiäärses kohvikus (loe: sitamajas) liitusid meiega ühed noored mehehakatised kes oild just tulnud Baikali äärest kalastamast. Kuna oli juba lõuna aeg siis osadel seltskonnast oli juba tuju päris kena. Käisid ja uudistasid rataid ja autot, meeletu fotografeerimine koos tsiklitega ja ilma. Ja selle eesti pakkusi meile suure kotitäie voblat. Kui nad oma 100 Landcruiseri ukse avasid siis see auto oli pilgeni voblat täis! Hiljem saime ka aru miks sest see oli ime hää. Kergelt, ainult kergelt suisuahjust läbilastud, parajalt soolane ja ei olnud kuivatatud kivikõvaks, vaid selline kus nahk tuli raginaga tervelt maha ning samuti liha luude küljest. Kõrvale on meil lemmik õluks kujunenud Sibirskaja Corona mis suures poes maksab 21 RUR ja külapoes 50 RUR.
Olen paaril korral ka kala üritanud püüda. Esimesel korral oli nii suur havi otsas, et murdsin oma uhiuue teleskoop varrega ridva viimase otsa ära (loe: lant jäi järve põhja kinna ning tõmbasin oma talupoja jõuga lihtsalt pooleks) Teine kord loopisinj ja loopisin ja loopisin ja…..
Põhirõhu panen ma muidugi paltuse ja punase kala püügile siberis.
Täna õhtuks jõudsime JAKUL’ külla järvede äärde mis on peale Baikalit kalarikkam koht Venemaal. Nii kui ussi sisse panime saime 2 suurt karpkala ja tosina jagu ilusaid ahvenaid. Kohe fileeks, raz jahuseest läbi ja pannile. Maitses umbe hää! Aga see kant on enamus soostunud mis tähendab muiduga seda et siin on sääsed ja parmud ja mitte vähe. Esimest korda läksime enne kella 23:00 telki ära sest ei olnud võimalik olla. Sellised helerohelised sääsed kes salvasid väga valusalt. Hommikul tõusmisega ka keegi väga ei tormanud samadel põhjustel. Sääsed ootasid nagu truud koerad telgi ukse taga.