Kohustuslik fotosessioon linnapiiril ja edasi hotelli otsima. Leidsime enam-vähem hotelli, saime sisse kolida kui selgus, et meie ei tohigi sellest hotellis ööbida kuna meil ei ole tehtud vajalike sissekirjutusi mida Venemaal olles nõutakse. Kuna tegu siseministeeriumi halduses oleva hotelliga siis ei ole võimalik et sellised spioonid nagu meie saame seal ennast hästi tunda. Nagu kõik juba teavad siis Venemaal pole kombeks kasumit teenida vaid seadusi täita. Ühesõnaga hommikuks oli selge et teiseks ööks meid sinna ei jäeta. Õnneks leidsime suht kerge vaevaga järgmise hotell/kombinaadi kus olid veel renoveerimata toad saadaval. Ma isegi ei taha kirjutada nendest tubadest. Järgmisel hommikul läksin reseptsiooni küsima kas tõesti paremaid tubasid ei ole siis öeldi, et loomilikult on - lihtsalt 800 RUR kallimad ehk 2700RUR duubel tuba. Eelmine päev ei pakutud midagi. AAAAaAh tahaks karjuda.
Uudistest selguski, et Putin käib meie jälgedes. Käis Kamchatkal karusid vaatamas, siis Habarovskis sealt võttis Lada Galina ja põrutas Chitasse et veenduda oma silmaga kuidas TranSiberia maantee M58 ehitus edeneb. Ja edeneb päris kenasti kuna viimased 3000km tulid keskmiselt 130km/h kiirusega. Maantee on kohati nii hea et tundub uskumatuna. Ise olime valmis vintsima 2 nädalat järjest aga tulime sisuliselt mõne päevaga ära. Selleks ka see varajane jõudmine Vladikusse.
Vladikus muidu paar pragulka tänavat kus siis erinevatest pasapoodidest kuni kohvikute ja restoranideni välja. Muuseas siis linnas oleme ka saanud siiani paremad maitse elamused Venemaal selle reisi jooksul. Esimesel õhtul käisime jahtklubis söömas. Tõidud sellised peenema touchiga tehtud. Hinnad ka loomulikult kallimad. Liha ja kana valik maas taevani kala aga 3 sorti. Proovisin mina paltust seedrimänni seemnetega. Salat kõrval (2 tomati viilu, 2 kurgi viilu 2 tk kala). Kala väga hõrk, värske ja väga maitsev. Kõrvale oli pandud mingisugune kaste – punane. Mõtlesin ise, et oi kui põnev! Ketshup!!! Ma ei saa siiani aru miks see seal oli. Ma isegi palusin ettekandjat küsida kokalt tema arvamust selle kohta kuid ta ilmselt ei viitsinud sellega tegeleda. Vot selline üllatuste maa. Kuna Vladik ikkagi mereäärne linn siis õhtuti toimub mere ääres loomulikult ka “narodnõie guljanie”. Õhtuks siis mukitakse ennast üles, jalutatkse, juuakse mõni õlu (enamus naised joovad tänaval pudelist õlut) ja ilmselt minnakse koju tagasi. Linnas on ka mõned diskoteegid, väga populaarne on ikkagi elava muusikaga kohad. Müstiline on see, et kohalikud laulavad kõiki laule peast kaasa mis iganes repertuaarist ja sealjuures hästi. Jalutasime ka sadamas kus mingite õppuste raames ilmselt kohal Prantsusmaa, Ameerika ja krt teab veel mis maa ristlejad. Samuti teeääres kuivale tõstetud allveelaev kuhu siis muuseum tehtud. Teatavasti oli ju see kant vene allveelaevade baasina - Nahodka.
Meil on siin linnas kokku 4 päeva puhkust teha mida iganes aga tegelikult tahaks VOODIS magada, käia dushi all ja magada puhaste linade vahel. Eks seda väsimust magab veel mitu nädalat välja.
Friday, August 27, 2010
Jaapani meri
Õhtuks jõudsimegi kaua oodatud Jaapani mere äärde. Võimalikes telkimis kohtades rahavast nagu murdu aga motoristid siiski suutsid meile väga luks koha leida. Kuna kell alles vähene siis plaan kindlasti kala püüda ja ujuda kuna vesi täiesti talutavalt soe. Tarvi oli soetanud ka väikese abinõu kuidas suuremad purakad kätte saada. Loopis lanti, lasi võrku aga ainukesed olendid kelle ta kätte sai olid krabid. Need olid võrgu muidugi nii sõlme keeranud, et Tarvi ainult vandus tulist kurja. Lisaks samal ajal kui Tarvi krabid meile eputamiseks jättis siis Marion ütles, et merest püütud loomi ei tohi kiusata ja viis need merre tagasi!!! Arva ära kelle õhtu vardasse paneme! Teepeale lahtise klaasiga sõitnud Mait sai oma vitsad kätte. Nimelt tuli üks mumm talle tuppa ja pani sellise kähvaka et silm kinni. Üldiselt oli näha, et kõik osalejad on reisust väsinud. Ei viitsinud enam keegi peenikest nalja visata ega ka lemmikjooki valada. Igaüks kooserdas omaette nurgas kas siis lugedes vms. Õhtuks pakuti shashlõkki koos grillitud baklazhaani ja riisi paprika seguga.
Hommikul olid jube mehed rõõmsamad v.a. Mait kelle silm oli sootuks kinni paistetanud.. Kõik teadsid, et viimased 400km veel jäänud lõpuni. Kuna endal ka hakkab pinge üle minema siis kõrval loksudes vajub silm üha rohkem ja rohkem kinni kuna totaalne üleväsimus annab nüüd ikka väga kõvasti tunda. Tee mida mööda sõitsime Vladiku poole oli aga super ilus. Hästi mägine, sile kruus (enamjaolt) kurviline ja hästi roheline. Tõusud olid ikka päris korralikud, mitte nagu meie oleme L-eestis harjunud. Tõeline motoristi unistus võiks öelda. Kuna siin on kliima hästi niiske siis ilmselt ka osaliselt sellepärast ei tolma kruusateed väga hullult.
Hommikul olid jube mehed rõõmsamad v.a. Mait kelle silm oli sootuks kinni paistetanud.. Kõik teadsid, et viimased 400km veel jäänud lõpuni. Kuna endal ka hakkab pinge üle minema siis kõrval loksudes vajub silm üha rohkem ja rohkem kinni kuna totaalne üleväsimus annab nüüd ikka väga kõvasti tunda. Tee mida mööda sõitsime Vladiku poole oli aga super ilus. Hästi mägine, sile kruus (enamjaolt) kurviline ja hästi roheline. Tõusud olid ikka päris korralikud, mitte nagu meie oleme L-eestis harjunud. Tõeline motoristi unistus võiks öelda. Kuna siin on kliima hästi niiske siis ilmselt ka osaliselt sellepärast ei tolma kruusateed väga hullult.
Thursday, August 26, 2010
Habarovsk
Seoses vahepealsete olukordade tekkimisega saime natuke graafikust ette , et võiksime järgmised päevad n.ö. iisimalt võtta. Liikusime mööda trassi edasi Habarovski suunas. Üritasime teha sellise 200km päeva, et siis kuskil telkima jääda. Aga igakord leidsime jõekese kus võiks potensiaalselt ööbida siis tegid väikesed sääsed meile tohhutu attaki. Korra juba pidime äärepealt suure kõrgepinge elektriliinialla jääma aga õnneks tuli mõistus pähe. Mõnikümend kilomeetrit edasi leidsime tee äärest karjääri mis tundus OK olevat. Sääski muidugi oli sama palju aga mis põhiline – hommikul hakkasid kella 06:00 rekkad üheltpoolt telki mööda sõitma ja kaubarongid teisepoolt. Isegi meeletu üleväsimusega ei olnud seal magada. Samas kompenseeris õhtusöök grillitud kana filee koriandri marinaadis, wokitud baklazhaan ja kurgi tomati salat mis loputati alla meie lemmikuga.
Hommikul oli plaan külastada ja mõnuleda Kuldari legendaarsetes mineraalvee basseine, jalutada seedri männikutes ja nautida sanatooriumi protseduure. Jõudsime külla kust oleks nagu katk üle käinud – täiesti välja surnud. Küll aga olid alles sanatooriumid. Esimene mille leidsime oli rangelt valvatud sõjaväe sanatoorium kuhu meid kindlasti ei lastud. Teine ilusate tornidega majake aga kõigile. Käisime küsimas kas on võimalik ööbida aga alla 10 päeva “ ne paloshenno”. Üritasime veel direktori tel. toru saada mis ka õnnestus kuid vastus sama. Ainult kas 10 või 21 päeva. Kõik mis vahepeale jääb ne paloshenno. Järjekordselt tõdesime, et KLIENDID ON NEILE KOORMAKS. Kõik mis on teistmoodi siis ei tohi, ei saa, ei taha. Soovitati veel hotelli aga oma kogenud silmaga peale vaadates olin kindel, et seal saame veel mõne muu haiguse ka peale putukate. Niisiis, silmad ruutu ja Habarovskisse.
Habarovskisse jõudsime ca’ 20:00 õhtul, ehk hakkas juba pimenema. Käisime erinevad hotellid läbi kuna oli jutuks, et viibime seal vähemalt 2 ööd. Aeg iseendale, saame riideid pesta ja natuke aega maha võtta. Otsisime ikka natuke paremat hotelli kui viimastel kordadel aga nagu saatus ikka. Ainuke vaba hotell oli Turist. Retseptsioon tõsi küll oli palju lubav aga tuba oli ikka 1961 aastast. Samad olid ka voodilinad mis ma küll loodan, et olid pestud vahepeal. Nii mõnigi meist kolis oma magamiskotti sisse hoopis. Aga noh, polnud viga, soe jooksev vesi, katus ei lekkinud, igati bueno. Rääkimata et näole maksis see 1200RUR. Mis siis muidugi välja tuli. Nimelt teised hotellid tegelikult tühjad. Meile öeldi, et Glavnõi Pravitelstvo on linnas ja kõik hõivatud. Tegelikult oli samal ajal Putin Jakutskis ja igaks juhuks oldi valmis, et kui tekib kiusatus ka Habarovskit väisata siis saab tulla. Terve linna hotellindus aga seisis. Ei hakka enam seda lauset välja kirjutama. Kuna hotell oli ikkagi paras peldik, ilmaennustus lubas kolmapäevaks ilusat ranna ilma siis mõtlesime, et meie sooviksime võtta päikest Jaapani mereääres, siis pakkisime hommikul oma kergelt lõhnastunud koti ja lahkusime. Linnas väljasõites kukus Marioni rattal tagalaagrid välja mis tal õnneks seekord olemas olid. Vahetamiseks kulus juba vaid 18 minutit mi. Sellised motoristid meil siis.
Hommikul oli plaan külastada ja mõnuleda Kuldari legendaarsetes mineraalvee basseine, jalutada seedri männikutes ja nautida sanatooriumi protseduure. Jõudsime külla kust oleks nagu katk üle käinud – täiesti välja surnud. Küll aga olid alles sanatooriumid. Esimene mille leidsime oli rangelt valvatud sõjaväe sanatoorium kuhu meid kindlasti ei lastud. Teine ilusate tornidega majake aga kõigile. Käisime küsimas kas on võimalik ööbida aga alla 10 päeva “ ne paloshenno”. Üritasime veel direktori tel. toru saada mis ka õnnestus kuid vastus sama. Ainult kas 10 või 21 päeva. Kõik mis vahepeale jääb ne paloshenno. Järjekordselt tõdesime, et KLIENDID ON NEILE KOORMAKS. Kõik mis on teistmoodi siis ei tohi, ei saa, ei taha. Soovitati veel hotelli aga oma kogenud silmaga peale vaadates olin kindel, et seal saame veel mõne muu haiguse ka peale putukate. Niisiis, silmad ruutu ja Habarovskisse.
Habarovskisse jõudsime ca’ 20:00 õhtul, ehk hakkas juba pimenema. Käisime erinevad hotellid läbi kuna oli jutuks, et viibime seal vähemalt 2 ööd. Aeg iseendale, saame riideid pesta ja natuke aega maha võtta. Otsisime ikka natuke paremat hotelli kui viimastel kordadel aga nagu saatus ikka. Ainuke vaba hotell oli Turist. Retseptsioon tõsi küll oli palju lubav aga tuba oli ikka 1961 aastast. Samad olid ka voodilinad mis ma küll loodan, et olid pestud vahepeal. Nii mõnigi meist kolis oma magamiskotti sisse hoopis. Aga noh, polnud viga, soe jooksev vesi, katus ei lekkinud, igati bueno. Rääkimata et näole maksis see 1200RUR. Mis siis muidugi välja tuli. Nimelt teised hotellid tegelikult tühjad. Meile öeldi, et Glavnõi Pravitelstvo on linnas ja kõik hõivatud. Tegelikult oli samal ajal Putin Jakutskis ja igaks juhuks oldi valmis, et kui tekib kiusatus ka Habarovskit väisata siis saab tulla. Terve linna hotellindus aga seisis. Ei hakka enam seda lauset välja kirjutama. Kuna hotell oli ikkagi paras peldik, ilmaennustus lubas kolmapäevaks ilusat ranna ilma siis mõtlesime, et meie sooviksime võtta päikest Jaapani mereääres, siis pakkisime hommikul oma kergelt lõhnastunud koti ja lahkusime. Linnas väljasõites kukus Marioni rattal tagalaagrid välja mis tal õnneks seekord olemas olid. Vahetamiseks kulus juba vaid 18 minutit mi. Sellised motoristid meil siis.
Monday, August 23, 2010
Pilte
Blagovishnevsk, rand, kahurid ja Hiina
Sebra lasti kohe treppi. Taamal meie motorist Andres trepist üles tormamas
Tulevane Naomi
Tulevane Antonio Cairoli
Lihtsalt toredad kontrastid
Lihtsalt toredad kontrastid
Pildimateriali
Lihtasalt täiesti sürr pilt mõttetust kohast - seal ei olnud midagi muud peale selle mis näha. Ülejäänud puhas väli.
Subscribe to:
Posts (Atom)